Kuidas sattus Delfiin Reisibüroo «musta nimekirja»

2. mai keskpäeval hakkasid äkitselt meie büroos vahetpidamata helisema kõik telefonid. Helistasid ehmunud kliendid, kes küsisid: «Mis teiega juhtus? Kas teie suhtes on algatatud pankrotimenetlus?». Meid tabas hirmu, rahulolematuse ja nördimuse laviin. Selgus, et praktiliselt kõik suuremad meediakanalid olid levitanud Tarbijakaitseameti avaldatud turismibüroode “musta nimekirja” ettevõtetest, kes ei vääri klientide usaldust. Nende seas oli ka Delfiin Reisibüroo.

Meie büroo töötab juba kaheteistkümnendat aastat (alates 2005. aasta novembrist  Kaitse Pro OÜ koosseisus, alates 1. juulist 2012.a. oleme Delfiin Reisibüroo OÜ). Oleme edukas ettevõte, samuti oleme üks kümnest kõige suuremast turismireisipakettide müüjatest Eestis. Nende aastate jooksul oleme saatnud puhkama kümneid tuhandeid inimesi. Töötame ausalt ja vastutustundlikult, suhtume oma töösse hingega, armastades oma kliente. Ja nad tunnetavad seda – seetõttu on meil väga-väga palju püsikliente. Inimesed kes on kord meie poole pöördunud, tulevad reeglina ikka ja jälle tagasi.

Ilmselt saab igaüks aru kui tähtis on turisminduse valdkonnas saavutada klientide usaldus ja kui raske on seda hoida. Seetõttu oleme alati töötanud nii, et mitte usaldust kaotada ja et meie maine oleks laitmatu. Teeme selle jaoks kõik, mis vähegi võimalik. Meil on automatiseeritud raamatupidamine, me maksame kohusetundlikult makse ja tasume viivituseta partnerite poolt esitatud arved. Klientidelt saabunud laekumised kanname koheselt üle vastavatele reisikorraldajatele.

Meie tegevuse Turismiseaduse nõuetele vastavust kontrollib Tarbijakaitseamet. Teame, et ameti töötajad teevad omalt poolt suure ja vajaliku töö, mille eesmärgiks on klientide kaitse vastutustundetute ettevõtjate eest. Näitame alati üles valmisolekut koostööks Tarbijakaitseametiga, reageerides õigeaegselt nende päringutele. Kui nad leiavad, et peaksime mingil viisil oma tööd muutma, täidame alati nende korraldusi. Samuti jälgime asjaolu, et meie tagatissumma vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Saadame kord kvartalis Tarbijakaitseametile aruande eelmises kvartalis teostatud müügi kohta, mille järgi ameti töötajad kontrollivad meie tagatissumma vastavust müügi käibele.

Ja nüüd, 2. mail, selgus et üks meie töötajatest, kes vastutab eespool nimetatud aruande edastamise eest, unustas selle ära saata – see juhtus esmakordselt peaagu 12 aasta jooksul! Kõikide nende aastate jooksul ei hilinenud ta kordagi ja nüüd see juhtus – inimene unustas! Kolme numbrit sisaldav aruanne jäi saatmata.
Kahjuks ei näe Tarbijakaitseameti aruandlussüsteem ette meeldetuletuste saatmist juhul, kui ettevõttel on mõni aruanne esitamata. Süsteem töötab põhimõttel, et saadab meeldetuletusi sellest, et läheneb aruande esitamise tähtaeg, kuid kui aruannet esitatud ei ole, siis vastavasisulist meeldetuletust ei saadeta. Muidugi ei saa see olla meile õigustuseks, oleme aruande esitamata jätmises süüdi!

Samas ei ole see absoluutselt proportsioonis sellega, mis meie eksimusele järgnes! Kõikides tele- ja raadiоkanalites ning suuremates ja väiksemates ajalehtedes ilmusid kõlava pealkirjaga uudised: «12 turismifirmat on lisatud musta nimekirja!». Mõned väljaanded lisasid juurde veel omalt poolt hirmutava pealkirja: «Oht! Oht! Oht!». Ainult väga tähelepanelik lugeja võis märgata rida, et tegelikult on see ettevõtete nimekiri, kes jätsid esitamata aruande. Kõik teised lugesid välja, et neid ettevõtteid ei saa usaldada.

Oleme kindlad, et Tarbijakaitseameti eesmärgiks ei olnud inimesi hirmutada ega külvata paanikat. Kuid juhtus see, mis juhtus. Meile helistati, kirjutati, tuldi kohale. Üritasime selgitada, et mitte midagi hirmsat ei ole juhtunud, meil ei ole mingeid võlgnevusi, meie suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja kõik reisid on meie poolt tasutud ning klient võib rahulikult  puhkusele sõita.

Mõni uskus, mõni mitte. Osad tühistasid broneeringud, mille osas polnud veel ettemakseid tehtud, osad ootavad oma puhkust hirmuga – äkki ei majutata teda hotelli või ei lasta lennukisse seetõttu, et meil on võlgnevused. Inimesed on ju veendunud, et “musta nimekirja” võib sattuda ainut mingite suurte ja mitmekordsete seadusesätete rikkumiste eest.

Me kanname materiaalset kahju, töötajad on rusutud meeleolus, kuna peale mitmeaastast kohusetundliku töötamist muutusid nad ühtäkki kaheldava mainega seltskonnaks, kes ei vääri klientide usaldust. Meie mainel on suur plekk küljes ja seda vaatamata asjaolule, et samal päeval, 2. mail,  esitasime tunni aja pärast selle kurikuulsa aruande ning Tarbijakaitseamet kustutas meid mustast nimekirjast. Kõikides meediaväljaannetes on aga siiani esitatud esialgne nimekiri, mis koosneb 12 ettevõttest, kus ka meie firma endiselt sees. Ka Tarbijakaitseameti pealehel on siiani üleval artikkel selle nimekirjaga, kus figureerivad 12 ettevõtet. Selle artikli alla on paigutatud kasulikud viited, sealhulgas ka viide uuendatud nimekirjale, kuid vaevalt enamus kasutajatest seda avab ning selle informatsioonini jõuab.

Muidugi tegutsesid Tarbijakaitseameti ametnikud täielikus kooskõlas seadustega, neil on õigus selliseid nimekirju avaldada, kuid enne seda kui tekitada nii purustav löök ettevõtte mainele, oleks siiski mõistlik nende ettevõtetega kontakteeruda. Vähemalt ühe korra võiks firmadele saata meeldetuletuse sellest, et aruanne on esitamata. Tegelikkuses osutus ju see «must nimekiri» «seebimulliks» - päeva möödudes olid nimekirjas olnud 12 ettevõttest 11 arunaded esitanud. Seda infot ei tea kahjuks praktiliselt keegi! Äkki oleks mõtekas üle vaadata taoliste kõlavate pealkirjadega nimekirjade tegemise põhimõtted? Sinna võiks paigutada nimekirja ettevõtetest, kellel on mitmekordsed Turismiseadusest tulenevate nõuete rikkumised, ning kes ei täida Tarbijakaitseameti ettekirjutusi. Või siis nende ettevõtete andmed, kes tegutsevad turul lähtuvalt piraatluse printsiibist – ei registreeri ennast turismiteenust osutava ettevõttena ning seetõttu väldivad tagatissumma maksmist, samuti ükskõik milliste aruannete esitamist Tarbijakaitseametile. Sellised ettevõtted on tõesti klientidele suureks ohuks!

Ilmselt paljud praegu imestavad, et turismiettevõtte finantsolukorra staabiilsus ei ole Tarbikaitseameti kontrolli eesmärk. Kas ettevõttel on võlgnevusi, töötab ta kasumi või kahjumiga, kui riskantseid tehinguid ta teeb – seda ei kontrolli keegi! Seega kui ettevõte isegi ongi pankroti äärel, ei kanta teda musta nimekirja, kuna Tarbijakaitseamet lihtsalt ei tea sellest midagi!

Oleme veendunud, et Tarbijakitseameti töötajad tegutsesid parimatest kavatsustest lähtuvalt. Vaevalt, et nad soovisid külvata paanikat Eesti elanikes või tekitada majanduslikku kahju, rikkudes turismifirmade mainet. Paraku just nii juhtus. Turismiettevõtete järjestikused pankrotistumised on viinud selleni, et inimesed reageerivad väga tundlikult ükskõik millisele negatiivsele informatsioonile mis puudutab turismiettevõtte mainet. Klientide usaldus on aga peamine turismiettevõtte kapital ja kui jätta firma sellest usaldusest ilma, siis ei ole ta võimeline edukalt töötama ning võib lõpetada pankrotiga.

Kui Maksuamet avaldaks musti nimekirju, kuhu oleksid kantud ettevõtted, kes kasvõi üks kord on hilinenud aruannete esitamisega, siis ilmselt satuksid sinna valdav enamus Eesti ettevõtteid. Kuid mis oleks sellise tegevuse eesmärk? Kas see mõjuks positiivselt  üldisele ettevõtluskliimale ning üleüldiselt Eesti majandusele? Vaevalt.

Soovime klientide ees siiralt vabandada meie poolt tehtud eksimuse eest ja tahame neid rahustada – meil ei ole võlgnevusi, meie tagatissumma on palju suurem sellest, mida nõuab Turismiseadus ja me jätkame tööd ausalt ning hingestatult. Teeme endiselt kõik endast oleneva, et meie klientide puhkus õnnestuks!

Uuendatud “musta nimekirjaga” ettevõtetest, kes ei esitanud aruannet, võib tutvuda siin:

https://www.tarbijakaitseamet.ee/et/ametist/reisiettevotjad-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-noudeid

Uuendatud: 09.05.2017

---